30. augustil muutis GALVA-fest Liepāja terveks päevaks underground-muusika, noorte loomingu ja eneseväljendusvabaduse ruumiks. Laval astus üles üheksa bändi. Saalis valitses soe ja avatud meeleolu, ilma vähimagi agressioonita. Seal olid noored ja nende vanemad, palju juttu, nalja ja ehtsaid emotsioone.
See ei olnud kommertsist. Pigem oli see vabadusest olla iseendaks ja koosloomest, mis läheb vastu mainstream'ile. Just seepärast oli see meile kui koolile nii lähedane. Playback-teatris ja psühhodraamas teeme iga päev sedasama: loome ruumi ilma hukkamõistuta. Selle tulemusel saab inimene olla ehtne, mitte mängida rolli. Muusikud olidki just sellised. Ei mingit poosi, ei mingit teesklust — nad ei kujutanud kuvandit, vaid olid lihtsalt need, kes nad on.
Kool selle päeva taga
Meie kool ja meie sponsorid tegid selle päeva võimalikuks. Koos katsime ruumi üüri — Kultūras nams «Wiktorija» — ja korralduskulud. Nii oli noortel koht, kus keegi neid tõeliselt kuulaks. Sageli kurdetakse, et noortel napib initsiatiivi. Aga kust see initsiatiiv tulema peaks? Kuidas nad saavad kasvada oma rolli ja vastutusse, kui keegi ei anna neile kunagi võimalust seda näidata?
Apmale-93: laval ja seintel
Festivalil oli ka visuaalne pool. Seinad kandsid oma lugu: noorte maalinäitus loomingulise liikumise poolt Apmale-93. See koondab noori Läti kunstnikke — LMMDV, Läti Kunstiakadeemia ja Läti Ülikooli tudengeid. Liikumine on tuntud julgete, jultunud tööde poolest. Pimendatud saalis rippusid ekspressiivsed portreed ja figuratiivsed tööd — näod, karakterid, sisemised seisundid. Iga töö taga on tunda selle noore autori elavat, otsivat pilku. Ja need olid täpselt needsamad inimesed, kes esinesid laval — kunstnikud ja muusikud ühes isikus. Vaimult oli see täpselt nagu muusika: mitte ilustada, vaid näidata asju sellistena, nagu need on.
Festivali ümber oli palju müra ja alusetuid süüdistusi. Sellegipoolest me nende juurde ei jää. Selle asemel nägime oma silmaga loomingulisust, ehtsust ja lugupidamist — nii osalejate kui ka publiku vastu. Päev möödus rahulikult ja väärikalt.
Eriline tänu loomingulisele liikumisele Apmale-93 selle kava eest. Üks tõeline avastus oli meile Riia bänd Musaro. Nende esitus oli kerge, vabastav loominguline kaos laval — ja ometi ilma vähimagi ohu- või pingetundeta.
Lõppude lõpuks me tasapisi tõesti muudame midagi. Samm-sammult, koos, loome kohti, kus noored saavad rääkida oma häälega.